nõme -.-
lühidalt siis....kõigepealt reedel ärgates kraadisin ennast, ja oli 37,7 palavik. pidin siiski kooli minema. järgmine päev, laupäeval, oli lõpupäev. palavikku enam polnud, aga hääl oli täielikult kadunud :( lõpupäev möödus pisarate rohkelt, aga muidu ise enesest hästi.
lõpupäev oli muidu tore..kõige rohkem meeldis Glee muusikalist see osa kus poisid olid jalgpalli(ameerika jalgpalli) riietes ja hakkasid trenni asemel tantsima beyonce-singel ladies tantsu :D:D:D huuh..naerda sai ikka nii kõvasti, et silmanurgast tulid pisaradki välja.
tunnistused käes ja pildid tehtud..suundusime kodu poole. istusime, ajasime juttu ja siis tulid osad meile ja meilt läksime edasi helsingisse. ma pole kunagi vist nii palju kõndinud nagu eile -.- kõige pealt otsisime seda Hietsu randa. hakkasime üle müüri ronima, et läbi surnuaia minna siis üks jalgrattur peatas kinni ja lubas meile politsei kutsuda, kui me peaks üle selle müüri minema. too ilmselt mõtles, et lähme laamendama sinna, aga me tahtsime ainult lühemat teed pidi minna, kuna olime niigi kõndinud juba küll ja küll. kõndisime veel mingi kilomeetri..paar ja olimegi kohal..LÕPUKS. palju palju rahvast oli seal koos. tuttavaid oli ka ikka parasjagu ja uusi tutvusi sai ka loodud.
üheteist või kaheteist ajal hakkasime kodu poole tagasi minema. kõndisime jälle ilmatuma pika maa maha. bussis magasin natuke ja siis jälle kõndisime. kui me ükskord siia kodu kella ühe..poole kahe ajal jõudsime, siis olin nii väsind, et jalad ei kandnud enam kohe üldse.
Aga muidu oli küll tõsiselt mõnus päev ( väljaarvatud see, et ma siiamaani hääletu olen :| )
Tänud kõigile kes eilse päeva toredaks muutsid ja aitäh kõigile 129-le üheksanda klassi õpilasele, kellega oli 3 aastat koos FUN õppida.
Loodan, et osadega jätkub meil ka sama koolitee :)
No comments:
Post a Comment